Nordic Mirage: teine võttepäev

0

Photo: Francesco Antonio de Caprariis

 

Teisipäev, 23.aprill. Kuna eelmine võttepäev lõppes laua taga tukkuva väsinud mees- konna õhtusöögiga kell 1 öösel, otsustame sel hommikul inimlikumal ajal ärgata, mis tähendab seda, et kella 6 asemel alustame modellide meigi- ja juukseseadmist kell 9. Tiim koguneb rahulolevalt, sest eelmine päev läks tänu meid soosinud päikeselisele ilmale ning suurepäraselt sujunud koostööle üle ootuste hästi – 80% tööst sai tehtud. Seega võime rahulikumalt võtta ja paarile järelejäänud stseenile keskenduda.Meeskond on vahepeal veelgi suurenenud, nüüd on meid juba 12: Eesti kaunis tantsija ja tantsutreener Jessica Stserbakova, võluvad Itaalia modellid Carolina ja Marianna, kunstiline juht ja fotograaf Francesco Antonio de Caprariis, making-of ehk stseenivõtete video- ja fototiim, meigimeister ja juukseseadja, Evelin Ojamets brändijuhi ja kohapeal ka stilisti rollis. Põnevust lisab veelgi Adonise ilmumine –paari stseeni filmimiseks liitub meiega Enrico, kellelt on võtete ajal raske silmi pöörata.

Esimesena ootab meid rannastseeni filmimine. Kolm kaunitari poseerimas rannatoolidel ja merekaljul Capri kauneimas rannas Marina Piccolas. Hetkega oleme ümbritsetud uudishimulikest turistidest ja toimuv saab jäädvustatud teadmata arvul video- ja fotoülesvõtetena, mis üle maailma rändavad. Saksa härrasmees soovib teada, kas kollektsioon ka Saksa meediasse jõuab…Mine sa tea, ütleme, kõik on võimalik.

Järgneb “sireeni stseen”. Põhjamaine kaunitar merekaljul meenutab väga väikest merineitsit H. C. Anderseni muinasjutust. Teda märkab saladuslik võõras – ehk siis meie Adonis -, kes merekaljult alla hüppab ja kõrgust ning laineid kartmata tema suunas ujub. Kuidas muinasjutt lõpeb, jätame igaühe enda valida.

Peale pooletunnist hingetõmbamist asume teele kogu fotoseeria viimasesse võttepaika – Capri majaka juurde. Punta Carena paikneb saare kõrgemas osas Anacapril ja pakub külastajale ebareaalsetena tunduvaid vaateid, kus taevas ja meri kohtuvad ning üheks lõpmatuks siniseks sulanduvad.

Kohale jõuavad kaks väärikat härrasmeest Capri Vespa klubist oma 60ndatest aastatest pärinevate retrostiilis iludustega. Mündiroheline ja metsaroheline Vespa võistlevad oma ilus ja hetkeks jään isegi lummatult neid vaatama, unustades oma kohustuse modelle valmis seada. Pastellroosa suvine kokteilikleit ja Vespa annavad tulemuseks imelise foto.

Ja viimaseks stseen, millest algusest peale oli saadud unistada, teadmata kas see realiseerub. Põhjamaine kaunis naine suvepuhkust veetmas ja kohtumas salapärase tumedasilmse võõraga lõunamaa rannalt. Stiilse ja Vespaga sõitvaga sedapuhku. Unistus saab fotole jäädvustatud ning meie meeskond võib rahulolevalt asjad kokku pakkida. Kõigepealt jätame veel soojade tänusõnadega hüvasti Vespa klubi härrasmeestega, kes sentigi tasuks nõudmata oma Vespad meile kasutada andsid ja ise suure huviga filmimist pealt vaatasid. Ise ütlesid, et tegid seda austusest oma iluduste vastu. Sealjuures ei pidanud 70-le lähenev vanahärra paljuks ise rasket masinat ülesmäge lükata.

Ja ongi kõik, meeskond lahkub Caprilt. Jääme ootama lõplikku fotoseeriat, aga esmane pilt juba arvutisse tõmmatud fotodele võtab sõnatuks. Peatselt toome teieni nii fotod kui ka kollektsiooni enda. Arrivederci, Capri!